Ülesanne 1

Teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus

Teadmusjuhtimise mõiste oli võetu kasutusele 1980-ndatel ja seda mõiste oli seotud 

USA juhtimiskonsultandi Karl Wiigiga.  Hiljem 1990-ndatel, mõiste oli laiendatud: siis toimusid  mitmed konverentsid, avaldati raamatuid ja ajakirju teadmusjuhtimisest. Teadmusjuhtimise kirjandus on seotud erinevate valdkonnadega,  kui teoreetilise siis ka praktelise  orienteeritud. Sellest ei ole üldne defineerimist mis teadmusjuhtimine on. Praegu on palju erinevade meetodeid, muudeleid ja teoreetiliseid aluseid.
Hedlund (1994). Teadmusjuhtimist on defineeritud nagu organisatsiooni teadmiste loomise, esitamise, säilitamise, ülekandmise, rakendamise ja kaitsmise protsessi.
Harry Scarborough jt (1999) Teadmusjuhtimist on defineeritud nagu protsessi või praktilist tegevust teadmiste loomiseks, kogumiseks, jagamiseks ja kasutamiseks organisatsiooni õppimise ja tegevuse tõhustamiseks.

 

Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad 

1959 – Peter F. Drucker esmasest kasutasin termini teadmustöötaja (knowledge worker)

1966 – Michael Polyani algab kasutada termineid väljendatavad (explicit knowledge) ja vaiketeadmised (tacit knowledge)

1986 – Karl-Erik Sveiby Rootsist kirjutasid koos Tom Lloydiga “The Know-How Company”

1991.aastal määrati Leif Edvinsson Skandia intellektuaalse kapitali asepresidendiks, mis oli esimene ametikoht, mis oli otseselt seotud teadmusjuhtimisega.

1991.aastal avaldas Ikujiro Nonaka Harvard Business Review-s artikli ‘knowledge-creating company’, mille põhjal ta avaldas hiljem koos Hirotaka Takeuchi’ga samanimelise raamatu (1995).

1993.aastal ilmus Tom Stewart’i artikliteseeria ajakirjas Fortune – ‘Intellectual capital: your company’s most valuable asset’ , mis aitas tõsta teadlikkust teadmusjuhtimisest

1995.aastal  korraldati esimene konverents Ameerika Ühendriikides Houstonis – Knowledge For Strategic Advantage.

1996.aastal toimus esimene teadmusjuhtimise konverents Euroopas

1998.aastal pealkirjastas maailmapank oma maailma arenguaruande järgnevalt: Knowledge for Development.

 

Teadmusjuhtimise arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused

I arenguetapp oli seotud infotehnoloogiaga. Sellel etapil oli leitud et Intranet on võimalik kasutada et jagada  organisatsioonisist teadmist ja sellest peamised eesmärgid oli tehnoloogia õigesti kasutada, et jagada teadmist edukalt.  Peamised märksõnad olid „parim kogemus“ (best practice) ja „kogetud õppetunnid“ (lessons learned).

II arenguetapp oli seotud inimeste ressurside arendamisega ja oli lisanud kultuuridimensioon. Peamised eesmärgid oli kuidas muuta ja arendada õppiva organisatsioonit.

Sellel etapil olulised märksõnad oli „õppiv organisatsioon“,  „vaiketeadmised“ ja
„praktikakogukonnad“ (communities of practice). Jean Lave ja Etienne Wengeri (1991) defineerisid praktikakogukonnad nagu inimeste grupid, kes jagavad sarnaseid huve, oskusi ja/või elukutset.

III arenguetapp oli seotud loomisega otsisüsteemide, mis kasutasid otsidisaini ja struktuuri ja mis seotud  taksonoomiate arengu ja rakendamisega. Peamised märksõnad olid sisuhaldus, metaandmed ja taksonoomiad. Pea esmärk oli organiseerida infokasutaja töö nii, et ta saaks lihtsalt info saada ja seda kiiresti ja mugavalt kasutada.

Teadmusjuhtimine teoreetikud räägivad ka  IV arenguetapist kus tunnetatakse organisatsioonivälise informatsiooni ja teadmiste olulisust.

 

Teadmusjuhtimise lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega

Teadmusjuhtimine on seotud mitmete valdkondadega:

·        Religioon ja filosoofia (epistemoloogia) võimaldavad mõista teadmiste olemust ja rolli

·        Psühholoogia võimaldab mõista teadmiste rolli inimkäitumises

·        Majandusteadused ja sotsiaalteadused võimaldavad mõista teadmiste rolli ühiskonnas

  Teadmusjuhtimine on ka seotud  infojuhtimise ja dokumendihaldusega, juhtimisteooriaga, informatsioonilise infrastruktuuri käsitlustega, õppimise psühholoogiagam epistemoloogiaga, eetikaga.

 

Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused 

Teadmusjuhtimine:

·        Teadmus on lahutamatult seotud inimestega

·        Pea asju on teadmus/teadmised

·        Vajaliku teamised, õigele inimesele, õige ajal

 

Infojuhtimine:

·        Infovajaduse väljaselgitamist

·        Info hankimine

·        Info loomine

·        Info säilitamine

·        Info haldamine

·        Õige informatsioon, õige kohal, õige ajal

 

Teadmiste tüpoloogia

Traditsiooniline teadmiste püramiid:

  

 

Andmed (Data) – informatsiooni osad (sümbolid, märgid ja teised)

Informatsioon (Information) – andmed midagist, mis ei sõltu esitamise vormi (andmed, teated, faktid, ideed).

Teadmised (Knowledge) –tõlgendatud informatsioon, mis on lühima või pikemaajaliselt kinnitatud meie mälus ja seda mis me saame kasudata. Vastab küsimusele „Kuidas“.

Teadmus (Wisdom) – indiviidi teadmised millest ja vaiketeadmised.

1989 aastal Askoff  lisas viie komponenti – Arusaamad, mis seisab Teadmised ja Teadmus vahel.

1999 aastal Miller kritiseeris seda muudel ja lõi oma modifitseeritud muudel.

 

Teadmiste hankimise viisid ja allikad

Teadmusjuhtimises eristatakse kolme peamist teadmiste hankimise allikat:

·        Parim kogemus või hea praktika (Best Practices) – äriprotsessid, mis on parem meetodid eesmärgi saavutamise jaoks.

·        Organisatsiooni või korporatsiooni mälu (Organizational/Corporate Memory) – kus on salvestatud olulised organisatsiooni tegevused sündmused ja otsustused, mis koosneb dokumentidest, kirjetest, illustreerivast materjalist, videodest, e-mailide kogumist, viidetest andmebaasidele, kogutud kogemuste ja ekspertarvamuste kirjeldustest, strateegiate ja edulugude kirjeldustest

·        Praktikakogukonnad (Communities of Practice) - inimeste grupid, kes jagavad sarnaseid huve, oskusi ja/või elukutset. Nad saavad jagada oma teadmiste ressursid nagu kogemus.

 

Kasutatud materiaal:

Sirje Virkus (2013). Teadmusjuhtimise mõiste, sisu, olemus. Teadmusjuhtimise kujunemine. Teadmiste tüpoloogia, teadmiste hankimise viisid ja allikad. Loetud adresil: https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=445371

Sirje Virkus (2013). Loenguslaidid.