Ülesanne 6 (3.2)

Vali üks teadmusjuhtimise tehnoloogia, mida ei ole loengukonspektis (sissejuhatuses) ja õpiobjektides piisava üksikasjalikkusega kirjeldatud ja iseloomusta põhjalikult selle kasutamise võimalusi teadmusjuhtimises.

Selles töös ka soovin võtta teadmusjuhtimiste näited mis oli firmas, kus ma töötasin varem. Kirjutasin, et ma töötasin mobiili rist ja takvara testijaks ja meie ülesanded oli leida vigu vahendides või ebastabiilse töötamist vahendides. Selle kõikidele jaoks me olime ise keskond (vabandage keskonda nimi ei saa rääkida praegu), mis oli samasugune nagu teine keskond BUGZILLA – keskond kus on informatsiooni kõikidest vigudest, mis oli varem leitud. Kõik informatsiooni on süstimatiseeritud, igal asjul on oma ID. Keskonnas same ka suhelda programeerijatega ja programmi arendajatega, et parandada vead ja vahendide töötamist optümatiseerida. Soovin demonstreerida kuidas seda tehnoloogia töötas.

Teadmuse hankimine:  Kui testija leiab vigu, siis ta peab kirjelda seda vormis ja saada süstemisse, kus see viga sai oma ise ID. Vea kirjeldus on saadud tarkvara arendajatele.

 Teadmushõive: Kui kirjeldamine tuleb süsteemis, siis programeerijad algavad leida problemmi lahendust. Selle jaoks on kasutatud erinevade situatsioonide modeleerimised, arutelu oma kolleegiatega erinevade tehniliste meetodide kasutamine, lisa õppemateriali õppimine, et oma teadmust laiendada.

 Kui lahendus on leitud, siis nad analüüsivad kõik oma töö, koostavad problem lahendanise juhendamist.

Teadmuse jagamine: Kui kõik juhendid on koostatud, need inimesed, kes töötavad problemmidega ja leidsid lahendusi, avaldavad oma kogutöö dokument juhendidega süsteemis, kus see dokument sai ka oma ID. Süsteem saab uudis kirju kõikidele programmerijale ja testijatele, et lahendamine on leitud ja on vaja tuttvusta selle dokumendiga. Kui viga oli kriitiliseks, siis toimutakse video-või hele konverents kasutades Intraneti suhtlemise süsteemi (nagu IM messager mobiili telefonis aga arvutis) ja seal arendajad jutustavad kõigest oma tööst ja vastasid küsimustele.

Teadmise rakendamine: Kui documentid on juba süsteemis ja teaised töötajad tutvusid nendega, siis nad saavad kasutada juhendeid mis on dokumentis, et kiiresti leida ja märkata samasugust problemmi või valmistada ise tegevust juhendist et ise midagi parandada (muidugi, kui seda on lubatud)   

Ülesanne 5 (3.1)

Teadmusjuhtimise süsteemidele ja protsessidele sõltub kolmest olulisest komponendist:

·        Teadmusjuhtimise infrastruktuur

·        Teadmusjuhtimise mehhanismid

·        Teadmusjuhtimise tehnoloogiad

Teadmusjuhtimised süsteemid on jagatud kolme rühma, mis sõltuvad mis protsessid on kasutatud et andmetega töötada. Igas süsteemis on oma protsessid, millest se süsteem koostab:

·        Teadmushõive ja kogumise süsteemid (knowledge discovery, capture and creation systems).

·        Teadmuse jagamise süsteemid (knowledge sharing systems).

·        Teadmuse rakendamise süsteemid (knowledge application systems)

Kõik need süsteemi tüübid on seotud organisatsiooni eesmärkidega, kuidas parem teadmiste luua jagada, süstematiseerida ja kaitsta, et rohkem efektiivselt töötada.

Teadmusjuhtimise tehnoloogiad   tehnoloogiad, mis soodustavad teadmusjuhtimist ja aitavad neid jagada rohkem inimeste jaoks. Oma olemuselt ei erine need oluliselt infotehnoloogiatest, kuid peamine erinevus seisneb selles, et nad keskenduvad teadmusjuhtimisele mitte infojuhtimisele.

 Näitaks: tehisintellekti, mitmesugused ekspertsüsteemid, arvutisimulatsioonid, teadmusandmebaasid, videokonverentsisüsteemid, repositooriumid ja sotsial tarkvarad.

 

Kuidas on teadmusjuhtimise protsessid, süsteemid, mehhanismid ja tehnoloogiad omavahel seotud?

Teadmuse hankimine – selles süsteemis on kaks allaprotsessid (kombineerimine ja sotsialiseerimine). Kombineerimine on vaja et luua uued valjandatud teadmused ja laiendada eelkõige teadmiste etapp.

Sotsialiseerimine on vaja, et teha vaiketeadmuse sünteesi ja ja see võimaldab uue vaiketeadmuse loomist ühiste tegevuste kaudu.

Teadmushõive – selles süsteemis on kolm protsessid: andmete eeltöötlemine, teadmiste hankimine ja järelanalüüs.

1.      Andmete eeltöötlemine:

·         Andmete puhastamist st müra eemaldamist ja andmete ühtlustamist.

·       Andmete kombineerimist st erinevate andmeallikate koondamist.

·        Andmete alamosadeks jaotamist st edasiseks analüüsiks vajalike andmete hankimist ja valimist.

·        Andmete transformeerimist ja normeerimist st muutujate koondamist üheks, pidevate suuruste diskreetimist, sh ka binaarsete suuruste tekitamist.  

2.      Teadmiste hankimine on seotud andmekaevega

3.      Järelanalüüs:

·        Tulemuste hindamist st testandmete rakendamist - hinnatakse leitud mustri huviväärsust, selleks peab leitud tulemus olema hõlpsalt tõlgendatav, püsiv (või hinnatava muutlikkusega), kasulik ja informatiivne.

·        Teadmiste rakendamist – tulemuste rakendamist ülesannetes või info lisamist ekspertsüsteemidesse.

Teadmuse jagamine – selles süsteemis  toetatakse protsesse, mille kõigus väljendatud teadmus või vaiketeadmus edastatakse teistele isikutele. Kaks peamist teadmiste jagamise süsteemide tüüpi, mida teadmusjuhtimisealases kirjanduses kõige sagedamini mainitakse on: kasulikud õppetunnid (lessons learned) ja teadmiste lokaatorsüsteemid (expertise locator systems).

Teadmuse rakendamise – selles süsteemis toetatakse protsesse, milles teatud isikud rakendavad teiste inimeste teadmisi, kusjuures nad tegelikult ei ole ise omandanud või õppinud neid.

Selles süsteemides on:

·         Ekspertsüsteemid

·        Otsuste vastuvõtmise süsteemid

·        Nõuandvad süsteemid

·        Vigade diagnoosimise süsteemid

·        Tehnoabisüsteemid

 

     Tabelist ja kõigest, mis  oli kirjutatud me same vastata, kuidas on teadmusjuhtimise protsessid, süsteemid, mehhanismid ja tehnoloogiad omavahel seotud. Kui vaadata tabelisse, siis võime märkata, et igal protsessi ja süsteemi jaoks on nende ise mehhanismid ja tehnoloogiad. See tähendab, et teadmusjuhtimise mehhanismid on seadmed, millega töötavad protsessid süsteemis, aga tehnoloogiad lubavad kasutada töökeskonda, kus süsteem saab kasutada mehhanismid. Näiteks  teadmuste hankimise protsessi jaoks me saame organiseerida konverentsi Skype abiga. Skype keskond saab tehnoloogiaks ja konverents on mehhanism.

     Kasutatud materiaalid:

      Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad, teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid (S. Virkus 2013)

 

Ülesanne 3 (2,1)

Teadmusjuhtimise põhikomponendid, protsessid ja infrastruktuur

Meie ajal teadmusjuhtimese teooriad ja strateegiad muutusid   kui eri ettevõttes siis ka hariduse struktuuris. Praegu siin on naitud kõik teadmusjuhtimise protsessid ja faktorid.

 

Teadmusjuhtimine sisaldab kahte olulist komponenti:

1.     Teadmusjuhtimise protsessid

2.     Teadmusjuhtimise süsteemid

Teadmusjuhtimise protsesse ja süsteeme mõjutab:

1.     Teadmusjuhtimise infrastruktuur

2.     Teadmusjuhtimise mehhanismid

3.     Teadmusjuhtimise tehnoloogiad

Teadmusjuhtimise protsessid

Teadmusjuhtimise protsess koostab mitmest elemendidest:  teadmuse loomine, omandamine, jagamine ja kasutamine. Protsessid on eristatud  teadmuse omandamist, loomet, kodifitseerimist, jagamist, juurdepääsu, rakendamist ja taaskasutamist organisatsioonides ja organisatsioonide vahel.

Teadmusjuhtimise tsükli mudelid

Kui ei ole meie ajal üldset definitsiooni mis on teadmusjuhtimine, siis ka ei ole üldne tedmusjuhtimise muudeli ja komponenti. Kõige populaarsed muudelid on

 Meyeri ja Zacki (1996),  Bukowitzi ja Williamsi (2000),  McElroy (1993, 2003) ja  Wiigi (1993) mudelid teadmusjuhtimise tsüklist.

 

Meyeri ja Zacki (1996) – selles muudeles on kõigel etapil kõrgekvaliteetse  teadmustoote loomine. Seda seotud sellega, et infotoode on see asju mis on võimalik müüa inimestele (nt. andmebaasi jne)

     Tsükli protsessid:

1.     Omandamine

2.     Täiustamine

3.     Säilitamine/uuesti leidmine

4.     Jagamine

5.     Esitamine

 

Bukowitzi ja Williamsi (2000) – see muudel rõhutab, et tanapaeval ei ole problemmi, et leida informatsiooni. Kõige suurem problem – kuidas leida kasulik ja nõuatud asju kõigest informatsiooni massivist ja kasutada neid õigesti.

Tsükli protsessid:

1.     Hangi

2.     Kasuta

3.     Õpi

4.     Panusta

5.     Hinda

6.     Ehita/säilita

7.     Loovuta

 

McElroy mudel (1993) – see muudel näitab, et organisatsiooniteadmus moodustab kui personaalse inimeste teadmustest siis ka gruppi teadmusest ja dokumenteeritud teadmusest.

Tsükli protsessid:

1.     Individuaalne ja rühmaõpe

2.     Teadmusnõude valideerimine

3.     Informatsiooni omandamine

4.     Teadmiste valideerimise

5.     Teadmiste integreerimine

 

Wiigi mudel (1993) – selles mudelis on kolm tingimust, mis on vajalikud organisatsiooni edukuse tagamiseks:

1.     tooted, teenused ja kliendid

2.     ressursid (inimesed, kapital ja töövahendid/seadmed)

3.     võime tegutseda.

Selles mudelis teadmuste omandamine toimub töö protsesside jooksul, ja inimesed omandavad ainult  teadmusi, mis nende on vaja töö jaoks. Õppemeetodid on erinevad, kui isiklik kogemus siis ka gruppitöö, distantsioonõppe ja raamatu või teiste allika abiga. Pärast see läks tugevam pratika ülesande tegemise jooksul.

Tsükli protsessid:

1.     Teadmusloome

2.     Hankimine

3.     Kompileerimine

4.     Transformatsioon

5.     Levitamine

6.     Rakendamine

7.     Väärtustamine

 

Teadmusringluse mudelid

Kõige populaarne teadmusringluse muudel on SECI muudel (1991). See muudel näitab teadmuse loomine kui dinaamiline prosess vaike teadmuse ja väljendatud teadmuse vahel.

Selles mudelis on 4 etapid:

Sotsialiseerimine – selles etapis on teadmusi kooskasutamine, kasutades komunikatsiooni oskused ja inimeste kogemus. Näiteks õppimine või midagi praktikalt koos tegemine, arutlemine kui realses siis virtuaalses.

Eksternaliseerimine – selles etapis toimub muutumine vaike teadmusest valjandatud teadmuse. Selle jaoks vaike teadmused on dokumenteeritud ja kodefitseeritud, et teised ka saavad aru saada. Individuaal teadmused saavad saada gruppi teadmusteks maailmas.

Kombineerimine – selles etapis on väljandatud teadmusi süstimatiseeritud, et koostada uut väljandatud teadmust.

Internaliseerimine- selles etapis toimub väljendatud teadmuse baasil uue vaiketeadmuse teke.

 

Teadmusjuhtimise infrastruktuur

Teadmusjuhtimise infrastruktuur sisaldab omakorda 5 peamist komponenti:

1.     Organisatsioonikultuur

2.     Organisatsiooni struktuur

3.     Organisatsiooni informatsiooniline infrastruktuur

4.     Üldteadmised

5.     Füüsiline keskkond

 

Organisatsioonikultuur – see on reeglid ja normid, mis mõjuvad organisatsiooni tegevust. Pead küsimused organisatsioonistruktuuri jaoks on “Mida soovib teha?” ja “Mida ei soovi teha?”. Organisatsioonikultuuri komponendid on tema missioon, visioon ja põhiväärtused ning organisatsiooni mikrokliima ja juhtimisstiil.

Organisatsiooni struktuur – määrab, kuidas ja millises ulatuses rollid,   kuidas toimub koordineerimine ja kontroll ja kuidas toimub infoliikumine juhtimistasandite vahel.

Organisatsiooni informatsiooniline infrastruktuur – see struktuur naitab kuidas organisatsioon hooldab oma andmeid, mis kommunikatsioonitehnoloogiad kasutab (naiteks serverid andmebaasiga, infokandjad  jne). Ka on naitud millega meetodiga ta töötab informatsiooniga (mis vormis on laadimine, kuidas jagatakse info)

 

Üldteadmised – terminaloogia ja sõnu valjend mis inimesed kasutatud organisatsioonis, et mugavam ja kiirem seletada mida on vaja teha. Need teadmused on ka väga mugavad, et kiiresti integreerida uued inimesed organisatsioonis.

 

Füüsiline keskkond – hoone desain, asukoht, ruumi tüübid,  töötajate kohtumispaikade arv. Kui füüsiline keskond on mugav, siis see sõltub organisatsiooni tegevust ja inimeste tervistehoiu. Nad saavad oma kogemuste jagada efektiivsem ja kiirem, on motivatsioon mida uut loomine.

 

 Kasutatud  material:

Virkus, S. (2013). II moodul: Teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid. Sissejuhatus

https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=457891