Ülesanne 3 (2,1)

Teadmusjuhtimise põhikomponendid, protsessid ja infrastruktuur

Meie ajal teadmusjuhtimese teooriad ja strateegiad muutusid   kui eri ettevõttes siis ka hariduse struktuuris. Praegu siin on naitud kõik teadmusjuhtimise protsessid ja faktorid.

 

Teadmusjuhtimine sisaldab kahte olulist komponenti:

1.     Teadmusjuhtimise protsessid

2.     Teadmusjuhtimise süsteemid

Teadmusjuhtimise protsesse ja süsteeme mõjutab:

1.     Teadmusjuhtimise infrastruktuur

2.     Teadmusjuhtimise mehhanismid

3.     Teadmusjuhtimise tehnoloogiad

Teadmusjuhtimise protsessid

Teadmusjuhtimise protsess koostab mitmest elemendidest:  teadmuse loomine, omandamine, jagamine ja kasutamine. Protsessid on eristatud  teadmuse omandamist, loomet, kodifitseerimist, jagamist, juurdepääsu, rakendamist ja taaskasutamist organisatsioonides ja organisatsioonide vahel.

Teadmusjuhtimise tsükli mudelid

Kui ei ole meie ajal üldset definitsiooni mis on teadmusjuhtimine, siis ka ei ole üldne tedmusjuhtimise muudeli ja komponenti. Kõige populaarsed muudelid on

 Meyeri ja Zacki (1996),  Bukowitzi ja Williamsi (2000),  McElroy (1993, 2003) ja  Wiigi (1993) mudelid teadmusjuhtimise tsüklist.

 

Meyeri ja Zacki (1996) – selles muudeles on kõigel etapil kõrgekvaliteetse  teadmustoote loomine. Seda seotud sellega, et infotoode on see asju mis on võimalik müüa inimestele (nt. andmebaasi jne)

     Tsükli protsessid:

1.     Omandamine

2.     Täiustamine

3.     Säilitamine/uuesti leidmine

4.     Jagamine

5.     Esitamine

 

Bukowitzi ja Williamsi (2000) – see muudel rõhutab, et tanapaeval ei ole problemmi, et leida informatsiooni. Kõige suurem problem – kuidas leida kasulik ja nõuatud asju kõigest informatsiooni massivist ja kasutada neid õigesti.

Tsükli protsessid:

1.     Hangi

2.     Kasuta

3.     Õpi

4.     Panusta

5.     Hinda

6.     Ehita/säilita

7.     Loovuta

 

McElroy mudel (1993) – see muudel näitab, et organisatsiooniteadmus moodustab kui personaalse inimeste teadmustest siis ka gruppi teadmusest ja dokumenteeritud teadmusest.

Tsükli protsessid:

1.     Individuaalne ja rühmaõpe

2.     Teadmusnõude valideerimine

3.     Informatsiooni omandamine

4.     Teadmiste valideerimise

5.     Teadmiste integreerimine

 

Wiigi mudel (1993) – selles mudelis on kolm tingimust, mis on vajalikud organisatsiooni edukuse tagamiseks:

1.     tooted, teenused ja kliendid

2.     ressursid (inimesed, kapital ja töövahendid/seadmed)

3.     võime tegutseda.

Selles mudelis teadmuste omandamine toimub töö protsesside jooksul, ja inimesed omandavad ainult  teadmusi, mis nende on vaja töö jaoks. Õppemeetodid on erinevad, kui isiklik kogemus siis ka gruppitöö, distantsioonõppe ja raamatu või teiste allika abiga. Pärast see läks tugevam pratika ülesande tegemise jooksul.

Tsükli protsessid:

1.     Teadmusloome

2.     Hankimine

3.     Kompileerimine

4.     Transformatsioon

5.     Levitamine

6.     Rakendamine

7.     Väärtustamine

 

Teadmusringluse mudelid

Kõige populaarne teadmusringluse muudel on SECI muudel (1991). See muudel näitab teadmuse loomine kui dinaamiline prosess vaike teadmuse ja väljendatud teadmuse vahel.

Selles mudelis on 4 etapid:

Sotsialiseerimine – selles etapis on teadmusi kooskasutamine, kasutades komunikatsiooni oskused ja inimeste kogemus. Näiteks õppimine või midagi praktikalt koos tegemine, arutlemine kui realses siis virtuaalses.

Eksternaliseerimine – selles etapis toimub muutumine vaike teadmusest valjandatud teadmuse. Selle jaoks vaike teadmused on dokumenteeritud ja kodefitseeritud, et teised ka saavad aru saada. Individuaal teadmused saavad saada gruppi teadmusteks maailmas.

Kombineerimine – selles etapis on väljandatud teadmusi süstimatiseeritud, et koostada uut väljandatud teadmust.

Internaliseerimine- selles etapis toimub väljendatud teadmuse baasil uue vaiketeadmuse teke.

 

Teadmusjuhtimise infrastruktuur

Teadmusjuhtimise infrastruktuur sisaldab omakorda 5 peamist komponenti:

1.     Organisatsioonikultuur

2.     Organisatsiooni struktuur

3.     Organisatsiooni informatsiooniline infrastruktuur

4.     Üldteadmised

5.     Füüsiline keskkond

 

Organisatsioonikultuur – see on reeglid ja normid, mis mõjuvad organisatsiooni tegevust. Pead küsimused organisatsioonistruktuuri jaoks on “Mida soovib teha?” ja “Mida ei soovi teha?”. Organisatsioonikultuuri komponendid on tema missioon, visioon ja põhiväärtused ning organisatsiooni mikrokliima ja juhtimisstiil.

Organisatsiooni struktuur – määrab, kuidas ja millises ulatuses rollid,   kuidas toimub koordineerimine ja kontroll ja kuidas toimub infoliikumine juhtimistasandite vahel.

Organisatsiooni informatsiooniline infrastruktuur – see struktuur naitab kuidas organisatsioon hooldab oma andmeid, mis kommunikatsioonitehnoloogiad kasutab (naiteks serverid andmebaasiga, infokandjad  jne). Ka on naitud millega meetodiga ta töötab informatsiooniga (mis vormis on laadimine, kuidas jagatakse info)

 

Üldteadmised – terminaloogia ja sõnu valjend mis inimesed kasutatud organisatsioonis, et mugavam ja kiirem seletada mida on vaja teha. Need teadmused on ka väga mugavad, et kiiresti integreerida uued inimesed organisatsioonis.

 

Füüsiline keskkond – hoone desain, asukoht, ruumi tüübid,  töötajate kohtumispaikade arv. Kui füüsiline keskond on mugav, siis see sõltub organisatsiooni tegevust ja inimeste tervistehoiu. Nad saavad oma kogemuste jagada efektiivsem ja kiirem, on motivatsioon mida uut loomine.

 

 Kasutatud  material:

Virkus, S. (2013). II moodul: Teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid. Sissejuhatus

https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=457891